Eesti ja eestlased külma sõja strateegilises vastasseisus, II
Eelmises osas vaatlesime põgusalt Eesti ja Balti riikide rolli luureorganisatsioonide vastasseisus külma sõja algusaastatel. Tõdesime, et Balti riigid olid lääneriikidele oluliseks piirkonnaks, sest siin oli kontakt Nõukogude Liiduga vahetum kui enamikus teistes regioonides. Raudne eesriie oli poorne, Läänemeri kujutas mitte ainult barjääri, vaid ka ühendusteed, mida kasutasid osavalt eestlastest ja lätlastest paadipõgenikud, aga ka Lääne luureorganisatsioonidega koostööd tegevad pagulased. 1950. aastatel ülemeresõidud vaibusid ja arvatavasti lõppesid ning inimluuret asendasid raadioluure, õhuvaatlused ja 1960. aastatel juba ka satelliitluure.
Eesti ja eestlased külma sõja strateegilises vastasseisus I
Kuidas paistis Baltikum lääne luureteenistustele külma sõja ajal, aitab mõista ka praegust olukorda.
Kuidas sai iseseisvuse taastamine võimalikuks?
Eesti tee polnud NSV Liidust eraldumine, seega polnud meil ka NSV Liidu rahvusvahelisi kohustusi.
Balti küsimus Teises maailmasõjas
Teise maailmasõja ajal sattusid rahvaste enesemääramisõigus ja wilsonlik idealism terava kriitika alla.
Jalta vaim president Putini artiklis „Teise maailmasõja 75. aastapäeva tõelised õppetunnid“
Müncheni kokkulepe pole võrdsustatav Molotovi-Ribbentropi paktiga.
EleVant 100 ehk piltide seletamine elusale jänesele
Eesti peab maailma rahvusvahelise elu keerises vastu pidama ja edasi minema.
Sõjaväelised kirjutised samas reas ülejäänud Eesti mõttelooga
Nikolai Reegi (1890–1942) sõjateadusliku loomingu avaldamine Eesti mõtteloo sarjas on tänuväärt töö, sest esmakordselt asetatakse teiste eesti mõtlejate ritta sõjaväelane sõjateemaliste kirjutistega. Nii aitab see raamat loodetavasti laiemalt teadvustada, et sõjaväelase amet ei ole vaid püssist laskmine ja kraavi kaevamine, mida tuleb ka muidugi teha, vaid olenevalt auastmest ja konkreetsetest ülesannetest ka tõsine teadus.