Keerulised päevad Saksa-Prantsuse teljel
Sisepoliitilised tõmblused kummaski riigis mõjutavad Euroopa Liidu arengut.
Meie ajalooline frustratsioon või šariaat Kopli liinidel
Imperiaalse mõtteviisi katse Euroopa lõimumispoliitika elluviimisel
Brexit: irratsionaalsuse pealetung
Välispoliitika tegemine on muutunud üha enam avalikuks asjaks.
Eesti diplomaatia sõlmpunktid sadakonna aasta jooksul
Meie välistegevus peab tagama riigi iseolemise.
In memoriam. Max Jakobsoni pärand – mitme lõhkepeaga diplomaatiline rakett
Soome uurijad on pidanud Jakobsoni uue välispoliitika koolkonna loojaks.
Hurtsiku rohetav, hägune ja moonutav aknaruut
Eesti riigi noorus ja väiksus ning ajaloolised iseärasused ongi üks põhjus, miks siinmail ei ole säärast välispoliitilist debatti kui näiteks USAs, Suurbritannias või Prantsusmaal.
Vaid eestitunud Eesti annaks taassoometumisele rohelisele tule
Kui nõukogude ajal vahendas põhjaeestlastele tõde Soome televisioon, siis praegu saavad paljud soomlased just Eestist või eestlaste vahendusel sellist infot või arvamusavaldusi Venemaa kohta, mida nad enda poliitikuilt ei kuule.
Euroopa Liit – tõlkes kaduma läinud?
Seni on Brüsseli otsuseid kodanikele enamasti "tõlkinud" nende oma maa poliitikud. Enne valimisi võtavad "tõlked" aga kuju, mis kellelegi parajasti kasulik...
Kas tuleriidad lõõmasid asjata?
Kas ei kõlanud 1600. aasta paiku samasugused argumendid nagu praegugi, et väide, nagu tiirleks Maa ümber Päikese, mitte vastupidi, solvab kõikide usklike tundeid?
Kosovo. Fragmente rahvaste enesemääramise teemal
Kui 20. sajand algas tõdemusega, et ka väikerahvastel on õigus omariiklusele ja vähemalt paberil korrastati rahvusvahelised suhted kokkulepitud normide alusel, siis lääne plaanide nurjumine Kosovos annaks selge signaali – väikerahvastel pole mõtet omariiklust loota.
Jüri Luik: piirilepped mõjuksid positiivselt Eesti julgeolekule
Piirilepete ratifitseerimist pole näha ei Eesti ega Venemaa seadusandlikus kogus.
Kriisis WTO peab end uuendama
Euroopa Liit on võitleb Maailma Kaubandusorganisatsioonis suurema avatuse eest. Euroopa Komisjoni kaubandusdirektoraadi WTO üksuse juht Denis Redonnet ütleb intervjuus Diplomaatiale, et WTO uuendamine tagaks kaubanduses rahu ja stabiilsuse ka tulevatele põlvedele.
NATO abipeasekretär Camille Grand: võrdsem koormus on saavutatav
Eestil on juhtiv osa NATO hübriid- ja küberohtude kaitses.
Katalaanidel on samuti õigus enesemääramisele
Kataloonia valitsuse kommunikatsioonibüroo juht Jaume Clotet arvab intervjuus Diplomaatiale, et nagu Balti rahvastel on ka katalaanidel õigus oma tuleviku üle ise otsustada.
Kurt Volker: Venemaa ei tunne NATOga koostöö vastu huvi
NATO laienemine pole kaugeltki läbi, usub USA endine alaline esindaja NATO juures.
Toomas Hendrik Ilves: Euroopa on tõsises kriisis poliitika taasnatsionaliseerumise tõttu
Meie väärtused on tähtsamad kui kunagi varem.
Eesti Vabariik sai Tartu rahuga 1920. aastal maksimumi
Eesti avalikkus tähistas jaanuaris Jaan Poska 150. sünniaastapäeva.
Francis Maude: küberrünnak Eesti vastu oli maailmale suur äratuskell
Küberjulgeoleku eest vastutav Briti minister ütleb, et tuleb leida tasakaal küberjulgeoleku ja isikuvabaduste vahel.
Mark Leonard: EL ei peakski olema suurvõim
Mõttekoja Euroopa Välissuhete Nõukogu tegevdirektor Mark Leonard ütleb, et Euroopa Liit on suhetes Venemaaga tugev eeskätt pikemaajalises perspektiivis, kuid lühema aja vältel suudab Moskva esitada ühendusele tõsiseid väljakutseid.
Euroopa Liidu uus nägu
Hollandi politoloogi ja Euroopa Liidu Ülemkogu eelmise eesistuja Herman van Rompuy kõnekirjutaja Luuk van Middelaari uuest raamatust kirjutades ei saa mööda tõigast, et algse, hollandikeelse raamatu pealkiri oli lihtne „De nieuwe politiek van Europa“ (e k: „Euroopa uus poliitika“), kuid inglise keeles muutus pealkiri „seksikamaks“, lisades dramaatilisust.
Kodaniku käsiraamat 21. sajandiks
„Ajalugu ei kordu, kuid ta instrueerib,“ nendib ajaloolane, mitmete eesti keeleski ilmunud ajalooraamatute autor Timothy Snyder oma uusimas teoses „On Tyranny. ...“.
Uus oht Läänemerel?
Vaatamata Eesti ja Soome väga headele suhetele tulevad aeg-ajalt sisse mõrad. Jutt ei käi loomulikult kultuurist, kaubandusest või igapäevakontaktidest. Jutt käib poliitikast.
Raske lugemine raskete emotsioonidega
„Veremaadest“ ja „Punasest printsist“ eesti lugejale tuttav Yale’i ülikooli ajalooprofessor Timothy Snyder on seekord pööranud oma uues raamatus „Black Earth. The Holocaust As History And Warning“ tähelepanu teemale, mis siiani kütab kirgi Eestis ja mujalgi ning mida on mõnikord üritatud ka „ajalooväliseks“ sündmuseks muuta – see on holokaust.
Kuidas Euroopas lambid kustusid
Sel suvel möödub 100 aastat Esimese maailmasõja puhkemisest ja sestap polegi imestada, et sel ajal või enne seda üritavad ajaloolased ja teisedki taas kord lahti mõtestada selle suure tragöödia põhjusi ja tagajärgi.
Ühe müüdipurustuse asemel kaks
Rausmaa on kummutanud müüdi, nagu poleks Soome, eriti toonase presidendi Mauno Koivisto isikus, toetanud Eesti iseseisvuspüüdlusi.
Värsked pilgud lahe tagant
Soomes avaldatud uued raamatud lähiajaloost Soome ja Eesti pilgu läbi vaadatuna lisavad mõistmist naabrite vahel.
Ellujäämiskursus omadel või võõrastel tingimustel?
Kui Soome ekspresident Mauno Koivisto esitles 2002. aastal Tallinnas oma raamatu „Vene idee“ eestindust, kõlas küsimus, mis võiks olla Soome ja Eesti idee. „Ellu jääda,“ vastas ekspresident. „Suomi Venäjän taskussa“ tegeleb põhimõtteliselt sama ideega, kuid on selge, et teistel tingimustel kui Koivisto.
Eliminatsionism: kuidas muuta rahvusvahelist õigust?
Lugesin mai Diplomaatiast kaitseväelase Rene Toomse kirjutist "Rahvas sõjas. Väikeriigi võimalus olla suurem suurriigist", kus ta kirjutab, et tänapäevane sissisõda suurema riigi vastu võib olla vägagi edukas.
Ümbermõtestatud suveräänsus
Euroopa Komisjoni endine välissuhete volinik Chris Patten annab oma viimases raamatus "What Next? Surviving the Twenty-First Century" aimu, missuguste teemadega peaksid kokku puutuma Euroopa asjades kaasa rääkida soovivad poliitikud. Kas on see häälte jahtimine odavate loosungitega?
Kasulik pilk angloameerika paradigmast väljaspoole
Prantsuse mõtlejate vaateid rahvusvahelistele suhetele ei levi Eestis just ülearu tihti. Eks põhine see arvustuski ingliskeelsel variandil Prantsuse rahvusvaheliste suhete instituudi vanemnõuniku Dominique Moisi kirjutatud raamatust. Kuid loota samas, nagu suudaksid kõik lugeda rahvusvahelistest suhetest raamatuid prantsuse, saksa, rootsi, hiina, jaapani ja teistes keeltes, oleks ka naiivne.
Mineviku puhastamine
Pärast Läti punapartisani Vassili Kononovi õigeksmõistmist Euroopa Inimõiguste Kohtus ja Venemaa algatatud natsismi heroiseerimist tauniva resolutsiooni vastuvõtmist ÜROs tundus, et ajalugu läbi Moskva prillide on taas võidule pääsemas.
Raamat: Bill Clinton. My Life.
Lääne pressis juba kõvasti kritiseeritud USA eelmise presidendi Bill Clintoni mälestusteraamat "My Life" pole muidugi puhtalt välispoliitika-alane teos. Küllalt palju räägib Clinton oma elust Arkansases, puistates lugeja üle nimereaga, mis ütleb ilmselt vähe ka tavalisele ameeriklasele, rääkimata välismaalasest.
Raamat: Joseph S. Nye jr. Soft Power.
Briti mõtleja Timothy Garton Ash mainib oma teoses "Free World" ("Vaba maailm") Joseph S. Nye jr raamatu "Soft Power" kohta, et power, millest kõneleb Nye, on külgetõmbavus (power to attract). See pole pelgalt majanduslik või sõjaline jõud, vaid just see, mis kallutab kaalukausi selgelt Euroopa kahjuks ja Ameerika kasuks.
Veel üks kivike Lääne ajalooteadvuses
Mis parata – Eestis ei ole peaaegu midagi, mida ei annaks vaadata läbi Venemaa prisma. Mõned kutsuvad seda paranoiaks, mõned eestlaste kinnisideeks ja iga kord, kui Venemaa Eestit süüdistab, lisab see vaid õli tulle.
Ebajärjekindel tee maailma valitsemise suunas
Et endine USA asevälisminister ja praegune Brookingsi mõttekoja president Strobe Talbott oli kirjutanud paeluva raamatu „Vene sild“ 1990. aastate USA presidendi Bill Clintoni diplomaatiast Venemaaga, ootasin põnevusega tema uut raamatut „The Great Experiment. The Story of Ancient Empires, Modern States, and the Quest for a Global Nation.“
Tagasi tulevikku – keskaja naasmine
Mõned ütlevad, et ajalugu käib tsüklikaupa, kuid ei korda ennast sajaprotsendiliselt. Praegune kriis Euroopa Liidus, samuti aga laiemad muutused üleilmastumise ja terrorismi tõttu rahvusvahelisel areenil on lisanud kaalu nende uurijate ja publitsistide häältele, kelle sõnul tuleks praegust maailma vaadelda mitte Vestfaali, vaid keskaegse paradigma alusel.
Kolm USA presidenti linnulennult
USA presidendi Jimmy Carteri aegse julgeolekunõuniku Zbigniew Brzezinski raamat pakub huvi eeskätt välispoliitika teostamise seisukohalt, see ei ole kõikehõlmav ajaloolis-poliitiline kokkuvõte külma sõja lõpust tänapäevani.