Diplomaatia – Diplomaatia.ee

Diplomaatia on Baltimaade suurim välis- ja julgeolekupoliitikat käsitlev kuukiri, kus rahvusvahelisi suhteid ning maailma päevaprobleeme lahkavad Eesti parimad välispoliitikatundjad ning muu maailma põnevad mõtlejad.

Foto:Robert Reisman

Diplomaatia

Vastulause

Türgi suursaadiku Hayriye Kumaşcıoğlu kommentaarid Diplomaatia selle aasta maikuus (nr 5/165, mai 2017) ilmunud intervjuule professor Ronald Grigor Sunyga.

Ma hindan küll kõrgelt aega ja vaeva, mida professor Ronald Grigor Suny on pühendanud 1915. aastal toimunud armeenlaste ümberasustamise uurimisele ja sel teemal kõnelemisele, aga ei nõustu siiski mitme tema seisukohaga intervjuus, mille Teie väljaanne avaldas 2017. aasta mais pealkirja all „USA teadlane: armeenia kultuur peab vastu”. Lubatagu mul neid ükshaaval käsitleda.

Suny väide, et armeenlased ei tõstnud mässu Osmani riigi vastu ega teinud koostööd Venemaaga, on läbinisti ekslik. Esimese maailmasõja ajal, mil Osmani riik võitles oma ellujäämise eest, asusid paljud armeenlased Venemaa poolele. Nad osalesid aktiivselt õõnestustegevuses ja võitlesid, relv käes, Osmanite sõjaväe vastu. Valitsus pidi oma positsioone kindlustama armeenlaste eemaldamisega strateegilistest tsoonidest, kus nad abistasid vaenlast ja ründasid tsiviilelanikke.

Suny väidab, et Türgi valitsus keeldub „genotsiidi” teemat avalikult arutamast. See ei ole sugugi nii. Õigupoolest on lood lausa vastupidised. 10. aprillil 2005 kutsus Türgi peaminister Armeenia presidenti Robert Khotšharjani looma ajaloolastest ja teistest ekspertidest koosnevat ühiskomisjoni, mis uuriks 1915. aasta sündmusi mitte ainult Türgi ja Armeenia, vaid ka kõigi muude asjassepuutuvate riikide (Venemaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Austria ja Ühendriigid) arhiivides ja annaks oma leidudest teada kogu maailmale. Selles komisjonis oleksid oodatud teistegi riikide teadlased. Türgi ei peljanud oma minevikku ja oli valmis seisma silmitsi väljapakutud ühise ajalookomisjoni töö tulemustega. Armeenia valitsus ei ole seniajani vastu võtnud pakkumist luua selline komisjon ning asuda koguma asjassepuutuvaid dokumente, millisest allikast need ka ei pärineks, ja analüüsima neid tunnustatud meetodite abil.

Viimaks tuleb mainida, et Türgis ei ela praegu mitte 15 000, vaid 60 000 armeenlast. See kogukond, mille liikmed võivad vabalt kõnelda oma keeles, pidada üleval oma koole ja järgida oma usku, on üritanud eemale hoida diasporaa kampaaniast, mis püüab saavutada poolehoidu seisukohale, et 1915. aastal aset leidnu oli genotsiidikatse.

Nende esindajad on arvamusel, et selle küsimusega peavad tegelema ajaloolased, et mõlemad pooled suudaksid paremini mõista teise poole asjasse puutuvaid tundeid. Mesrob II, Armeenia patriarh Istanbulis, on avalikult võtnud sõna genotsiidiresolutsioonide vastuvõtmise vastu just seepärast, et need kahjustavad türklaste ja armeenlaste suhteid. Ta on samal ajal jõuliselt julgustanud alustama dialoogi, sõnades, et ajalooline tõde tuleb välja selgitada eelarvamustevaba uurimise ja debatiga, mitte aga paika panna seadusandlikult.

Siiralt Teie

Hayriye Kumaşcıoğlu

Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane

Jaga ja arutle...

Diplomaatia – Diplomaatia.ee
Scroll to Content Header