Diplomaatia – Diplomaatia.ee

Diplomaatia on Baltimaade suurim välis- ja julgeolekupoliitikat käsitlev kuukiri, kus rahvusvahelisi suhteid ning maailma päevaprobleeme lahkavad Eesti parimad välispoliitikatundjad ning muu maailma põnevad mõtlejad.

Foto:Robert Reisman

Diplomaatia

Trumpi aasta

AFP/Scanpix
AFP/Scanpix

Aasta on möödunud Donald Trumpi valimisest USA presidendiks ja on aeg teha kokkuvõtteid. Samuti pakub jätkuvalt huvi meie suur naaber Venemaa. Sekka veel analüüsi Poolast ja Kurdistanist.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur ja Eesti eelmine suursaadik USAs Eerik Marmei kirjutab Trumpi aastast. „Kuigi Trumpi valimiskampaania ja esimesed 10 kuud ametis jätavad temast populistist rahvuslase mulje, ei ole see viinud USA tagasitõmbumisele maailma asjadest. Vaatamata kohati vastuolulisele retoorikale ei ole suurt muutust Atlandi-ülestes suhetes aset leidnud. USA poliitilisest tahtest ja tugevast sõjalisest kohalolekust Euroopas sõltub võimaliku kriisi puhkemisel kontinendi julgeoleku kindlustamine,“ nendib Marmei.

Etnoloog Aimar Ventsel on veendunud, et vaatamata majanduslikule kitsikusele venelased mässama ei hakka. „Venemaal käies võib isegi täheldada mõõdukat optimismi. Selle aluseks on meedia vahendatud edulood muinasjutulistest arengutest põllumajanduses, mis sanktsioonide tõttu on nüüd pideval kasvurežiimil,“ ütleb Ventsel.

Välis- ja julgeolekupoliitika doktor Jüri Kadak pakub omapoolse seisukoha, kuidas peaks rahvusvaheline üldsus käituma Venemaaga. „Venemaale kehtestatud survestamise käigus tuleb talle esitada kutse uue Euroopa julgeoleku- ja koostöölepingu ja Euroopa tavarelvastuse lepingu sõlmimiseks, käsitlemata tema „tuhandeaastast õigust“ oma naaberriikide suhtes. Uue Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise üheks küsimuseks peaks olema ka leping, mis keelustab tuumaenergial liikuvate ning tuumarelvi kandvate peal- ja allveelaevade sisenemise Lääne- ja Mustale merele ning nende viibimise seal,“ teeb Kadak ettepaneku.

Vabakutseline ajakirjanik Tuula Koponen annab ülevaate Poola nuripidistest reformidest. „Poola valitsus on tugevalt eitanud, et ta reformid on ELi õigustikuga vastuolus, ja väitnud, et EL tõlgendab Poola tegevust tahtlikult valesti. Valitsus pole ka üles näidanud taganemise märke,“ ütleb ta.

Richmondi, Ameerika Rahvusvahelise Ülikooli Londonis teadusprorektor Martin D. Brown teeb sissevaate Helsingi lõppakti sünniloosse. Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi kirjutab Eesti energiaturu liberaliseerimise plussidest. „Elektrituru tulevikku disainides on olulised märksõnad turupõhisus ja regionaalsus, soodustamaks vaba konkurentsi, minimiseerides tarbijakulusid ning toetamaks taastuvenergia turule tulekut, tagades samal ajal piisava varustuskindlusekogu regioonis“ kirjutab Veskimägi.

Jaga ja arutle...

Diplomaatia – Diplomaatia.ee
Scroll to Content Header