Diplomaatia – Diplomaatia.ee

Diplomaatia on Baltimaade suurim välis- ja julgeolekupoliitikat käsitlev kuukiri, kus rahvusvahelisi suhteid ning maailma päevaprobleeme lahkavad Eesti parimad välispoliitikatundjad ning muu maailma põnevad mõtlejad.

Foto:Robert Reisman

Diplomaatia

See on majandus!

AP/Scanpix
AP/Scanpix

Aprillikuu Diplomaatia keskendub suuremal ja väiksemal määral majanduslikele küsimustele. Seda nii Eestis kui ka väljapool Eesti piire, sest eks mõjuta Eesti-sugust väikeriiki maailma majanduses aset leidvad muutused.

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja kirjutab maailma majanduse aeglustumisest ja selle mõjudest Eestile.

Eesti Välisministeeriumi kauaaegne majandusega tegelev diplomaat Priit Pallum selgitab Eesti välispoliitika seoseid Eesti majandusega. Või õigemini: „Eestil ei ole välismajandust. On üks majandus ja see on üleilmastumise keskel sedavõrd tihedalt muu maailmaga seotud, et me ühest küljest võtame seda loomulikuna ja teisest küljest ei pane tavaliselt tähelegi. Meie väliskaubanduse (kaupade ja teenuste) ekspordi suhe sisemajanduse koguprodukti on kaheksa kümnele, kaks korda kõrgem kui Euroopas keskmiselt,“ nendib Pallum.

Intervjuus Diplomaatiale räägib Valgevene majandusteadlane Leonid Zlotnikov, miks Valgevene majandusmudel pole enam elujõuline ning kuidas see sõltub suhetest Venemaaga. „Aga ma tahaks rõhutada, et kõigi (majandusprobleemide) peamine põhjus ei ole mitte see, et naftahind on langenud ja Venemaa majandus on langenud, vaid et Valgevene majandusmudel ei ole lihtsalt jätkusuutlik. See kõik, mis praegu on juhtunud, on seaduspärane ja kestab kaua. Valgevene tehaste laod on toodangut täis, ei lähe kaubaks. Isegi MAZi (toodab veoautosid) ja Belazi (toodab tohutuid kallureid kaevanduste jaoks) laod on täis.“

Hudsoni instituudi analüütik Richard Weitz annab ülevaate Hiina-Vene majandussidemetest. „Ometi ei ole täitunud Venemaa lootus, et Hiina aitab ületada vaegusi, mida on tekitanud lääneriikide sanktsioonid. Vene rubla väärtuse vähenemine, Hiina ja Venemaa majanduskasvu aeglustumine ning nafta ja maagaasi ülemaailmse hinna alanemine on Hiina-Venemaa kaubavahetuse mahtu tuntavalt kahandanud ning kärpinud Hiina otseinvesteeringuid ja laene, mida Venemaa tööstus nii pingsalt ootas,“ kirjutab Weitz.

Eesti Demograafia Keskuse nooremteadur Mark Gortfelder selgitab, miks Hiina ühe lapse poliitikat tuleb pidada ebaõnnestunuks. „Hiina valitsus ja sellele lähedased teadlased kiitlevad, et ühe lapse poliitikaga on suudetud ära hoida 400 miljonit sündi, pandud alus majanduse hüppelisele arengule ja antud tugev panus kliimasoojenemise vastasesse võitlusesse, kuigi ükski tõsine rahvastikuteadlane neid hüüatusi ei usu,“ märgib Gortfelder.

Eesti suursaadik Soomes Margus Laidre arvustab Soome diplomaatide raamatut Soome välispoliitika kohta.

Jaga ja arutle...

Diplomaatia – Diplomaatia.ee
Scroll to Content Header