Diplomaatia – Diplomaatia.ee

Diplomaatia on Baltimaade suurim välis- ja julgeolekupoliitikat käsitlev kuukiri, kus rahvusvahelisi suhteid ning maailma päevaprobleeme lahkavad Eesti parimad välispoliitikatundjad ning muu maailma põnevad mõtlejad.

Foto:Robert Reisman

Diplomaatia

Olen kindel, et Eesti teeb head tööd

Väikeste riikide eesistumised on edukamad kui suurte omad.

Paari nädala pärast saab Eestist Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja. Ma olen näinud paljusid eesistumisi ja ise neist viiel korral osa võtnud. Ma tean, et väiksemate riikide eesistumised on kaugelt edukamad kui suurtel riikidel. Väike on suur, kui asi puudutab kompromisside saavutamist. Seepärast olen veendunud, et Eesti teeb eesistumise ajal head tööd.

Ajad on kahtlemata keerulised. Aga ma arvan, et on põhjust olla positiivne nii Euroopa arengute osas kui ka selle osas, mida Eesti suudab saavutada.

Euroopa majandus taastub

Esiteks on ülioluline, et Euroopa on viimaks taastumas üleilmsest majanduskriisist. Euroopa majandus taastub viiendat aastat järjest, tänaseks on taastumine jõudnud kõigisse ELi liikmesriikidesse. Prognoosid näitavad, et kasv jätkub, 2018. aastal kasvab SKT 1,9 protsenti. Tööpuudus kahaneb järjekindlalt ja on 2018. aastal ootuste kohaselt 7,7 protsenti. See on küll endiselt suur, aga siiski pärast 2009. aastat kõige väiksem. Lisaks on ELi majandus jõudnud punkti, kus 2017. aasta esimeses kvartalis ollakse jooksvate näitajate poolest paremas seisus kui Ameerika Ühendriigid. Kõik see ei ole mitte õnnelik juhus, vaid on saavutatud tänu struktuursetele reformidele, heale juhtimisele ja töökohti loovate ja nõudlust suurendavate poliitikate elluviimisele. Töökohad, majanduskasv ja investeeringud on olnud ja jäävad edaspidigi minu juhitava komisjoni tähtsaimaks prioriteediks.

Lubaduste elluviimine

Teiseks, liigume täiskiirusel 2014. aastal antud lubaduste täitmise suunas. Junckeri komisjoni mandaadist on läbi vaid pool, kuid oleme teoks teinud juba kaks kolmandikku, täpsemalt üle 70 protsendi sellest, mida lubasime oma mandaadi alguses. Kõik see on saanud võimalikuks tänu tihedale koostööle Euroopa Parlamendi ja Nõukoguga. Junckeri investeerimisplaan on kenasti töös ning juba aidanud mobiliseerida 194 miljardi euro ulatuses investeeringuid ja luua 28 liikmesriigis vähemalt 200 000 töökohta. Eesti on olnud üks esimesi, kes on ära kasutanud investeerimisplaaniga loodud võimalusi. Eestis Euroopa strateegiliste investeeringute fondi raames sõlmitud lepingud peaksid investeeringutena ligi tõmbama enam kui 635 miljonit eurot. Heaks näiteks on Junckeri investeerimisplaani poolt toetatud 30 miljoni euro suurune leping Tallinna lennujaamaga selle laienemise ja kaasajastamise rahastamiseks. Projekt aitab parandada keskkonnaolukorda ja turvalisust, leevendada praeguseid ummikuid ning tagada reisijate arvu ja lennuliikluse mahu edasist kasvu.

Samuti oleme loonud Euroopa piiri- ja rannavalve teenistuse, et saaksime kollektiivselt paremini kaitsta oma ühist piiri. Vähemalt 1500 inimesest koosnev reservrühm on vajadusel valmis kiiresti aktiveeruma ja osutama abi liikmesriikide 100 000 piirivalvurile. Praegu töötab seal 63 eestlast, kes aitavad Euroopa piiri- ja rannavalve teenistust muuta meie rändepoliitika üheks olulisemaks komponendiks. Teine oluline komponent on mitteregulaarse rände aluspõhjustega tegelemine ja solidaarsuse põhimõtte rakendamine meie ühises varjupaiga pakkumise süsteemis.

Samal ajal oleme jätkuvalt pööratud näoga ülejäänud maailma poole. Meie vabakaubandusleping Kanadaga on üks kõigi aegade progressiivsemaid ja ambitsioonikamaid. See aitab luua töökohti ning tagab Euroopa standardite ja põhimõtetega arvestamise. Üle 90 Eesti ettevõtte ekspordib Kanadasse ning uus leping toetab rohkem kui 1000 uue töökoha loomist.

Ühtne 27

Ühe liikmesriigi otsus Euroopa Liidust lahkuda on meile uus väljakutse. Briti rahva referendumil langetatud otsus oli kurb meile kõigile, otsus, mida me kahetseme. Aga demokraatias peame rahva tahtega arvestama. Peamine on, et ELi liikmesriigid on Brexiti käsitlemisel ilmutanud märkimisväärset ühtsust. Aprilli lõpul kulus ELi juhtidel kõigest neli minutit, et leppida kokku juhised Brexiti läbirääkimisteks. Ma olen viibinud nii paljudel tippkohtumistel, et kõik ei tule enam esimese hooga meeldegi, aga ma ei ole kordagi näinud, et kokkuleppeni jõutakse nii kiiresti. Nii ei juhtu kindlasti kogemata. See on tunnustus tööle, mida on teinud kõik liikmesriigid, ELi institutsioonid ja meie suurepärane Brexiti pealäbirääkija Michel Barnier. Ta on koos oma meeskonnaga kõigeks ülimalt põhjalikult ette valmistunud ning käinud kõigis ELi liikmesriikides, et kõnelustel oleksid esindatud kõik hääled ja arvamused. Michel Barnier on juba kaks korda käinud ka Tallinnas, pidades nõu nii valitsuse kui ka sotsiaalpartneritega.

Ühtsus ja läbipaistvus on läbirääkimistel meie juhtpõhimõtted. Neid kõnelusi ei saa pidada kinniste uste taga, sest need puudutavad otseselt nii paljude inimeste elu. Kui asi puudutab tulevikku ja elujärge, siis peame tagama inimestele kindluse – kas või neile 10 000 eestlasele, kes elavad Ühendkuningriigis, ja 600 Briti kodanikule, kes elavad Eestis.

Kuid see ei tohiks Eesti eesistumist liigselt hõivata, Brexiti läbirääkimised on meie võimekate lahutusadvokaatide käes ning EL-27 peab nüüd vaatama ettepoole ning liikuma edasi samasuguse ühtsuse ja ühtse eesmärgitunnetusega, et viia ellu see positiivne kava, milles me kõik Rooma deklaratsioonile allkirja andes kokku leppisime.

Eesti juhib

Eesti eesistumine on selle saavutamiseks ülioluline. Euroopa on alati olnud sildade ehitamine, ühine lahenduste leidmine ja konsensuse otsimine. Seda on alati taotlenud ka Junckeri komisjon ning see on sama tähtis ka Eesti eesistumise õnnestumiseks.

Mulle ei meenu praegu ühtegi riiki, mis oleks olnud eesistumiseks nii hästi valmis, eriti kui arvestada, et see toodi Brexiti tõttu pool aastat ettepoole. On kolm valdkonda, kus Eestil on võimalus Euroopat edasi viia.

Ma ütlesin mai algul, pärast volinike kolleegiumi ja Eesti valitsuse kohtumist Brüsselis, et suurim kink, mida Eesti saab Euroopale teha, peitub digiteerimises. Digitaalne on Eesti DNAs, on aeg, et see jõuaks ka Euroopa DNAsse. Tõelise digitaalse ühisturu loomisel oleme juba teinud 35 konkreetset ettepanekut. Tõsi, mõned neist vajavad veel lõpule viimist. Selleks ongi meil vaja eesistujat, kellel on valdkonnas autoriteet ning tunnustatud “e-eksperdi” staatus digitaalsete lahenduste elluviimisel. Ma ootan, et Eesti eesistumise ajal jõutakse kokkuleppele digitaalse turu põhilistes ettepanekutes geoblokeeringu vältimise, e-privaatsuse, autoriõiguse kaasajastamise ja kõigile kättesaadava tasuta Wi-Fi tagamise osas.

Ka rände puhul oleme saavutanud tõelist edu, aga teha on veel väga palju. Otsustava tähtsusega ettepanekud ausa, tõhusa ja kestliku varjupaigasüsteemi väljatöötamiseks jäävad lauale ka Eesti eesistumise ajal. See on tundlik teema, kus liikmesriikide huvid on erinevad, aga ega see pole Euroopas midagi uut. Varasemad Slovakkia ja Malta eesistumised olid väga erinevad, aga nad tegid koostööd lahenduse elementide väljatöötamiseks. Nüüd peab nende teatepulga üle võtma Eesti. Sugugi vähema tähtsusega pole ettepanekud, mida oleme teinud parema sisemise julgeoleku tagamiseks. Suur osa sellest tööst seondub andmebaaside loomisega, mis võimaldaksid sujuvalt ja vaevata vahetada teavet – ja just see on valdkond, milles Eesti on riigisiseselt väga suurt edu saavutanud.

Viimaks loodan sedagi, et Eesti asub oma eesistumise ajal jõuliselt komisjoni ettepaneku taha tugevdada Euroopa kaitsekoostööd. Komisjon esitas aruteludokumendis ideed, kuidas seda saavutada, sealhulgas idee Euroopa julgeoleku- ja kaitseliidu loomisest. Ma sooviksin näha, et Eesti aitaks kaasa elava debati kujundamisele meie kaitsepoliitika tuleviku üle. Komisjon on neid ideid toetanud konkreetsete õiguslike ettepanekutega Euroopa kaitsefondi loomiseks, mis aitaks ühiselt välja töötada ja hankida droone või satelliitsidesüsteeme. Me peame rohkem üheskoos investeerima ja senisest palju tõhusamalt. Me kulutame kaitsele 200 miljardit eurot, aga suudame saavutada kõigest 15 protsenti Ameerika efektiivsusest. Seda seetõttu, et meil on liiga palju kattumisi ja liiga vähe koosvõimet. ELis on täna 178 erinevat relvasüsteemi, USAs aga kõigest 30. Liikmesriigid saaksid aastas kokku hoida ligikaudu 30 miljardit eurot, kui jagaksid sõidukeid, standardiksid laskemoona ning korraldaksid uuringuid üheskoos, mitte eraldi. Ma loodan näha komisjoni ettepanekute kiiret heakskiitmist, see tähendab suure osa töö ärategemist Eesti eesistumise ajal.

Ma tean, et Eesti suudab kõik selle saavutada ja teha veelgi rohkem. Need on valdkonnad kus Euroopa saab tuua muutuse, valdkonnad, mis on olulised enamusele eurooplastest.

Euroopa on maailma parim kontinent elamiseks. Olla sündinud pärast-sõjaaegses Euroopas ning pärast raudse eesriide langemist on nagu elu loteriivõit. Meie kohus on nüüd seda pärandit kaitsta ja meie lastelastele jaoks veelgi parandada. Ma tean, et Eesti näitab teed.

Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane

Artikkel avaldatakse koostöös Euroopa Komisjoni Eesti esindusega.

Jaga ja arutle...

Diplomaatia – Diplomaatia.ee
Scroll to Content Header