Jäta menüü vahele
Nr 172 • Detsember 2017

Meie digitaalne tulevik

Euroopa vajab poliitilist tahet tähtsate otsuste vastuvõtmiseks.

Andrus Ansip
Andrus Ansip

Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu asepresident

2017. aasta oktoobris sai esimest korda Euroopa Liidu õigusakt digitaalse allkirja, kui Eesti eriesindaja ELi institutsioonide juures Matti Maasikas ning Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani andsid elektroonilise allkirja gaasi varustuskindluse tagamise määrusele. Foto: Euroopa Liit

Euroopa ühisturg on juba aastakümneid edukalt tegutsenud, kindlustades inimeste, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumise. Aga kui asi puudutab digitaalvaldkonda, seisab ees veel pikk tee.

2015. aasta mais esitas Euroopa Komisjon üldplaani Euroopa muutmiseks digitaalseks ning barjääride, mida ei tohiks enam 21. sajandil eksisteerida, kõrvaldamiseks.

Meie ettepanekutest on mitmed suutnud läbida ELi otsustusprotsessi. Teiste üle peetakse seniajani läbirääkimisi. Digitaalse ühisturu loomiseks tuleb veel palju vaeva näha. Ometi oleme hakanud juba praegu nägema mõningaid meie pingutuste tagajärgi. Mida tähendab see kõik tavalisele inimesele?

Näiteks rändlustasu on vajunud ajalukku. Käesoleva aasta juunist võivad inimesed kasutada mobiiliteenuseid, eriti andmeteenust, kõikjal Euroopa Liidus hirmuta, et see toob kaasa talumatult suure arve. 2018. aasta aprillist saavad eurooplased, kes on kodumaal tellinud lemmikseriaale, muusikat või spordisündmusi, neid näha ka siis, kui viibivad mujal Euroopa Liidus.

Praegu saab ainult kolmandik ELi internetitarbijatest raskusteta osta kaupu või teenuseid mõnes teises ELi liikmesriigis. Järgmise aasta jõulude ajal on juba kõigil võimalik internetis ostelda, ilma et neid blokitaks, ümber suunataks või diskrimineeritaks rahvuse või selle alusel, kus nad – või nende krediitkaart – viibivad.

Praktikas tähendab see väga paljude inimeste igapäevaelu tuntavat lihtsustumist. See on käega katsutav mõju. Aga see ei ole kaugeltki kõik. Euroopa vajab praegu kindlat poliitilist tahet võtta vastu otsused teisteski olulistes valdkondades, näiteks autoriõiguste, telekommunikatsiooni, küberturbe ja isikustamata andmete vaba liikumise vallas. Nendes küsimustes ei ole me veel lahenduseni jõudnud.

Veel üks näide. Veerand eurooplastest tunneb huvi internetisisu kasutamise vastu ka väljaspool oma riigi piire. Kuid tervelt 67 protsenti filme näidatakse ainult ühes riigis. Me soovime kaasa aidata tele- ja raadiosaadete piire ületavale edastamisele internetis ning ELi riikide telekanalite vaatamisele teistes liikmesriikides.

Telekommunikatsioon on digitaalse maailma selgroog. Korraliku, usaldusväärse, kvaliteetse võrguühenduseta kõikjal ja kõigile ei ole edu loota. Euroopa telekommunikatsiooniettevõtete reeglite värskendamine ning riikide traadita side ribalaiuse koordineerimise edendamine õhutab investeerima kõrgjõudlusega võrkudesse, mida Euroopa hädasti vajab.

Digitaalne ühisturg sõltub samamoodi nagu meie kõigi digitaalne tulevik esijoones andmetest. Andmed on digitaalvaldkonna baas, aidates suurendada konkurentsivõimet ja majanduskasvu. Kuna me kõik kasutame aina rohkem andmeid, peavad need püsima ohutu ja turvalisena.

Küberturbe puudujäägid mõjutavad otseselt meie jõukust, turvalisust ja demokraatiat, seepärast võtame me küberturvalisust väga tõsiselt. Ükski ELi liikmesriik ei suuda ulatuslikule küberohule üksinda vastu seista.

Me pakkusime hiljaaegu välja viisid, kuidas tugevdada terve ELi vastupanuvõimet küberrünnakute suhtes, parandada ELi riikide teabevahetust, kindlustada küberhügieeni ning soodustada tehnilisi uuendusi, mis aitaksid üles ehitada tugeva Euroopa küberturbe.

Andmed kui ressurss on ka iseseisva väärtusega. Kui neid hoitakse tarbetult varjul mõnes riiklikus arvutikeskuses või mõnes sektoris, ei ole võimalik nende potentsiaali täielikult ära kasutada.

Käesoleva aasta juunist võivad inimesed kasutada mobiiliteenuseid, eriti andmeteenust, kõikjal Euroopa Liidus hirmuta, et see toob kaasa talumatult suure arve.

Andmete tõeline väärtus selgub alles siis, kui neid saab täiel määral ära kasutada. Selleks peavad andmed piiranguteta liikuma. ELi isikuandmete kaitse üldmäärus, mis jõustub 2018. aasta mais, käsitleb juba isikuandmete vaba liikumist. Selle täienduseks oleme teinud ettepaneku kaotada isikustamata andmete vaba liikumise teel praegu püsivad õigustamata piirangud. See on esimene samm teel, mis muudab hõlpsamaks võimaluse pakkuda piiriüleseid teenuseid isikustamata andmete salvestamiseks, töötlemiseks, analüüsimiseks ja jagamiseks.

Võimalikku kasu näitab ilmekalt autotööstus. Ühendatud autonoomsed sõidukid tekitavad tohutul hulgal keerulisi andmeid nii ise kui ka suheldes teiste sõidukite ja taristuga.

Uued, kiiresti kasvavad valdkonnad, näiteks tehisintelligents, robootika ja suurandmete analüüs, peaksid saama mitmesuguseid andmemassiive kasutada, taaskasutada, kombineerida ja lõimida. Sellega aidataks toetada ELi tööstust, mis aina enam digiteerub, suurendada ELi ettevõtete konkurentsivõimet ja luua uusi töökohti.

Andmete puhul tuleb minna veelgi kaugemale. Me asume 2018. aasta kevadel läbi vaatama avalike ja avaliku rahastusega andmete taaskasutamise kohta käivaid akte ja põhimõtteid. Selle taga seisab soov innustada uutele avastustele ning tugevdada suurandmete ja uuenduslike teenuste mõju, eriti näiteks transpordis, kommunaalteenuste alal ja tervishoius.

Samal ajal teame, et Euroopa peab suurendama kõrgjõudlusega andmetöötluse võimet, et aina kasvavat andmemahtu edukalt ära kasutada.

ELi tööstuse arvele langeb praegu maailma mastaabis ligikaudu viis protsenti kõrgjõudlusega andmetöötluse ressurssidest, kuid ise tarbitakse umbes 30 protsenti. Kui me ka edaspidi selle kriitilise tähtsusega tehnoloogia vallas sõltume teistest, riskime sattuda tehnoloogilisse ummikseisu, jääda teistest maha või strateegilise oskusteabeta.

Praegu on kõrgjõudlusega andmetöötluse kasutajate seas esirinnas teadlased ja insenerid. Paljud eri valdkondade ettevõtted toetuvad juba praegu superarvutitele, kui soovivad juurutada uuendusi, vähendada kulu ning aega, mida läheb vaja oma toote või teenuse turule toomiseks.

Paljud ELi liikmesriigid on juba kõrgjõudlusega andmetöötluse idee omaks võtnud ning ühinenud kavaga luua ELi-ülene tipptasemel lõimitud eksatasandi superarvuti taristu. Kavaga ei ole veel liitunud Balti ja Põhjala riigid, mida on õigupoolest raske mõista.

Kõik digitaalse ühisturu ettepanekud on omavahel seotud, aga tähtsad ka eraldi võetuna. Et Euroopa suudaks uut tehnoloogiat omaks võtta ja ära kasutada, tuleb kõigepealt saavutada kokkulepe teatavate algatuste kohta, pärast mida on võimalik edasi minna teiste juurde. Selle illustreerimiseks vaatleme näiteks andmeid.

Ilma turvalise asjade interneti ja sujuvate isehäälestuvate süsteemideta on suurandmeid vähem. Ilma 5G ja ühiste tehniliste standarditeta ei suuda me realiseerida asjade interneti ega uute digitaalteenuste täit potentsiaali. Ilma pilveteenusteta jääb suurandmete kasv kängu. Ning ilma heade e-valitsemise teenuseta, mis toimiksid üle ELi liikmesriikide piiri, kaotavad ettevõtted tõhususes.

Eesti ELi eesistumise ajal on digitaalvaldkond võetud üheks prioriteediks. Seetõttu on Tallinnas korraldatud digitaal-tippkohtumine ja ELi kaitseministrite küberõppus ning digitaalvaldkond lõimitud paljude poliitiliste teemadega, näiteks arengu ja e-õiguskeskkonnaga.

Eesti tubli töö jälgedes püüab Komisjon nüüd jätkata sama tihedat koostööd järgmiste eesistujate Bulgaaria ja Austriaga, et ikka kindlasti saavutada kokkulepe veel lahendada jäänud digitaalse ühisturu küsimustes. See nõuab tublisti mõttetegevust. Aga me ei saa sellega ka liiga kaua venitada.

Artikkel valmis koostöös Euroopa Komisjoni Eesti esindusega.

Seotud artiklid