Jäta menüü vahele
Nr 168 • August 2017

Kuidas muuta Sahel stabiilseks: ELi ja Eesti panus

Kuni viimase kümnendini oli piirkond suhteliselt turvaline, praegu enam mitte.

Angel Losada
Angel Losada

Euroopa Liidu eriesindaja Sahelis

Foto: Kaitsevägi

15. veebruaril sai esimest korda riikide grupi G5 Sahel eesistujaks Mali. Kõigest mõni kuu hiljem sai Eesti Euroopa Liidu eesistujaks. Väheteadlikule vaatlejale võivad need kaks sündmust tunduda täiesti lahusseisvana, aga tegelikult on neil arvatust enam kokkupuudet, mida tunnistab ka soe vastuvõtt, mida ma Euroopa Liidu eriesindajana Sahelis kohtasin viimase Tallinnas-käigu ajal 30.-31. märtsil. Meil olid ametnike ja ministrite tasandil konstruktiivsed kõnelused välis-, sise- ja kaitseministeeriumis. Mul oli au külastada ka parlamenti, kus meid ootas ees tulus arutelu Saheli teemal Eesti parlamendisaadikutega.

Saheli ootab poliitilistel, majanduslikel, ühiskondlikel ning julgeoleku- ja keskkonnaalastel põhjustel ees „täiuslik torm”. Selle kriisi tagajärjed avaldavad ränka mõju miljonite inimeste elule, mida juba demonstreerib ilmekalt näljahädaoht mõnes Saheli piirkonnas. Kuid see võib mõjutada ka kõiki ELi riike Portugalist Eestini. Seda aitab meil meeles hoida igakuine tuhandete inimeste saabumine Euroopa riikidesse.

Aga enne nende mõjude juurde jõudmist tuleks käsitleda Saheli ennast.

Sahel tähendab araabia keeles piiri või äärt. Kuid rahvusvaheliste suhete seisukohalt on Sahelil väga erinevaid tähendusi. Need koonduvad kolme põhikontseptsiooni ümber. Geograafilisest vaatepunktist hõlmab Sahel kõiki riike piirkonnas, millest põhjas on Sahara kõrb ja lõunasse jäävad troopilised vihmametsad. Sellesse laia Saheli definitsiooni mahub üle kümne sarnase kliima ja loodusega riigi Mauritaaniast Atlandi rannikul Eritreani Punase mere ääres.

Aga kui neil riikidel on ka sarnane loodus, pole neil ühist minevikku, olevikku ega tulevikku. Seepärast läheb vaja teisigi kontseptsioone, mille seast tahaksin esile tõsta üht, mida võiks nimetada Saheli institutsionaalseks definitsiooniks. Sellest vaatepunktist hõlmab Sahel viit riiki – Mauritaania, Mali, Niger, Burkina Faso ja Tšaad –, millel on nii ühine minevik, mida on kujundanud Sahara-tagused impeeriumid ja Prantsuse koloniaalvõim, kui ka ühised probleemid, mis tulenevad nende territooriumi tohutust suurusest ja vähesest asustustihedusest. Need viis riiki otsustasid probleeme kollektiivselt lahendama asuda, luues selleks G5 Saheli organisatsiooni.

Institutsionaalne kontseptsioon on küll tulus, aga jätab ometi välja mõnedki piirkonna olulised jõutegurid, samuti tervelt kaks kolmest piirkonda ähvardavast julgeolekukriisist (nimelt Liibüa ja Tšaadi järve piirkonna kriisid). Seepärast tuleb Sahel defineerida ka avarama geopoliitilise kontseptsioonina, mille kohaselt sellesse kuuluvad ka Nigeeria, Senegal ja Alžeeria, mille territoorium ulatub osaliselt Saheli.

Saheli probleemid

Saheli elu pole kunagi olnud kerge. See on alati olnud üks maailma vaesemaid piirkondi, mis viimase kümnendini oli vähemalt suhteliselt turvaline. Muammar al-Gaddafi režiimi langemise järel Liibüas muutusid asjad drastiliselt. Terroristid kasutasid kiiresti ära aastaid kestnud halva valitsemise ja ükskõiksuse tõttu süvenenud kohaliku rahulolematuse. Eriti Malit mõjutas ülestõus riigi põhjaosas ja riigipöördekatse 2012. aastal. Mali riikluse taastamiseks alustas Prantsusmaa päästeoperatsiooni. Hiljem loodi riigi edasiseks stabiliseerimiseks ja rahuprotsessi edendamiseks ÜRO missioon (MINUSMA). 2015. aastal sõlmisid vaenupooled kokkuleppe – sellele andis ELi poolt allkirja minu eelkäija, eriesindaja Reveyrand de Menthon –, mida praegu üritatakse ellu viia. Üks minu tähtsamaid funktsioone ongi jälgida lepingu elluviimist ja innustada osapooli sõna pidama, et oleks võimalik üles ehitada stabiilne ja rahumeelne Mali.

Saheli ootab poliitilistel, majanduslikel, ühiskondlikel ning julgeoleku- ja keskkonnaalastel põhjustel ees „täiuslik torm”. Selle kriisi tagajärjed avaldavad ränka mõju miljonite inimeste elule, mida juba demonstreerib ilmekalt näljahädaoht mõnes Saheli piirkonnas. Kuid see võib mõjutada ka kõiki ELi riike Portugalist Eestini.

Rahvusvahelisest toetusest hoolimata peab piirkond taluma kannatusi. Organiseeritud kuritegevus ja terrorism õilmitsevad lisaks Malile teisteski naaberriikides. Räägitakse Saheli hõlmavast salakaubandusvööndist, mille osalised on sealsete riiklike struktuuride nõrkust ära kasutanud erakordselt tulusa äri püstipanemiseks. Pikaajalised väljavaated ei paku midagi rõõmustavat: rahvastiku juurdekasv on üüratu (Saheli riigis Nigeris on maailma suurim sündimus, nii et sealne elanikkond kahekordistub iga 18 aasta järel), piirkonda mõjutavad tõsiselt kliimamuutused ning seal on napilt loodusvaru. Paljud inimesed on pidanud kodunt lahkuma piirkonna kriiside tõttu, eriti Tšaadi järve piirkonnas ja Mali naaberriikides. Saheli riikide majandus ei suuda kuidagi rahvastiku kasvuga samas tempos edeneda, mis tähendab, et töökohti on krooniliselt puudu.

ELi sammud

2011. aastal koostas EL esimese Saheli strateegia, millele 2015. aastal järgnes juba tegevusplaan. Strateegia aluseks on kaks omavahel seotud telge, nimelt areng ja julgeolek. See põhineb tõdemusel, et arengut ei saa olla julgeolekuta ega julgeolekut arenguta. Fookusse tõsteti neli prioriteeti: noorsugu, ränne, vägivaldse äärmusluse vältimine ja piirikontroll. Nende teemade tarbeks rakendatakse mitmesuguseid instrumente.

● Esiteks loodi 2013. aastal uus amet – Euroopa Liidu eriesindaja Sahelis –, mille volitusi on laiendatud, et tagada „Euroopa Liidu regionaalne reageerimine Saheli keerulistele ja omavahel seotud probleemidele”. Minu töö keskendub praegu kahele teemale:

○ esiteks tuleb kindlustada Mali rahuleppe korrektne elluviimine. Ma kuulun ELi esindajana rahvusvaheliste vahendajate hulka, kes jälgivad rahuprotsessi kulgu. See on vaevarohke ülesanne, mis nõuab minult ja mu meeskonnalt palju aega ja jõudu. Mulle meeldib ikka öelda, et rahuprotsess läheb paremini, kui me kartsime, aga halvemini, kui peaks. Paljudes küsimustes on olnud edu kesine, aga vähemalt ei ole Mali territoriaalne terviklikkus enam ohus ning osapooled on vahetanud relvad läbirääkimistelaua vastu.

○ teisena tuleb mainida ühe huvipakkuva piirkondliku algatuse toetamist, nimelt juba mainitud G5 riikide tihedat koostööd: nad on seadnud enda ette suure eesmärgi oma jõude ühendades tagada piirkonna suurem stabiilsus ja areng. EL toetab seda algatust jõuliselt nii poliitiliselt kui ka rahaliselt.

● Teiseks on EL jätkuvalt üks kandvaid jõude humanitaarabi osutamisel. 2016. aastal eraldas Euroopa Komisjon Saheli riikidele humanitaarseteks vajadusteks üle 299 miljoni euro. Lisaks lubas EL viimasel Tšaadi järve ja Põhja-Nigeeria humanitaarkonverentsil anda piirkonna abistamisse suurima panuse.

● Kolmandaks on G5 riikidele avatud kõikvõimalikud arenguinstrumendid, näiteks Euroopa Arengufond, stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend, samuti uus Euroopa Liidu Erakorraline Aafrika Usaldusfond, mis lubab kõnelda enam kui 2,5 miljardi euro eraldamise võimalusest. EL ja liikmesriigid on ühtekokku lubanud viiele Saheli riigile eraldada umbes kaheksa miljardit eurot.

● Neljandaks otsustas EL luua piirkonnas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika väljaõppemissioonid: kaks Malis (EUTM sõjaliseks väljaõppeks ja EUCAP Sahel Mali julgeolekujõudude toetamiseks) ja ühe Nigeris (EUCAP Sahel Niger võitluseks terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega).

Eesti panus ELi tegevusse Sahelis

Eesti panus on riigi suurust silmas pidades olnud märkimisväärne. Kümme Eesti sõjaväelast tagavad MINSUMA koosseisus luureteabe kättesaadavuse missiooni juhtkonnale. Veel kümme, kellega mul oli juhus kokku puutuda viimasel külaskäigul EUTMi juurde, õpetavad välja Mali sõjaväelasi. Mulle on kinnitatud, et see on Eesti suurim välismissioon Liibanoni järel. Õnnitlen nii muljetavaldava saavutuse puhul! Samuti on Eesti väga mõistlikult asunud selgitama, mil moel võiksid Aafrika riigid kasu saada Eesti laialdastest teadmistest ja kogemustest e-riigi ülesehitamisel.

Lõpetuseks

Selline osalemine näitab Eesti solidaarsust nii Aafrika riikidega kui ka Euroopa naabritega, kes kannatavad kriisi tagajärgede käes. Nii ilmutab Eesti suurt pühendumist Euroopa projektile. Ma olen selle eest tänulik ning ootan juba innukalt võimalust Eestiga eesistumise ajal koostööd tihendada. Ma olen veendunud, et üheskoos suudame üles ehitada senisest õitsvama ja stabiilsema Saheli ning muuta miljonite inimeste elu.

Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane

Seotud artiklid