Diplomaatia – Diplomaatia.ee

Diplomaatia on Baltimaade suurim välis- ja julgeolekupoliitikat käsitlev kuukiri, kus rahvusvahelisi suhteid ning maailma päevaprobleeme lahkavad Eesti parimad välispoliitikatundjad ning muu maailma põnevad mõtlejad.

Foto:Robert Reisman

Diplomaatia

Aasta USA valimistest – president Trump ja Atlandi-ülesed suhted

AFP/Scanpix
AFP/Scanpix
Donald Trump Brüsselis NATO peakorteris kõnet pidamas selle aasta mais.

Eestile on liitlassuhe Ameerika Ühendriikidega jätkuvalt oluline.

USA presidendi Donald Trumpi ebatraditsioonilised seisukohad nii sise- kui välispoliitilistes küsimustes vabariikliku partei kandidaadina ja viimased 10 kuud presidendina panevad küsima, kas Teise maailmasõja järgne USA juhtroll Lääne väärtuste edendajana ja kaitsjana on jätkuvalt kindel ning kuidas on Ameerika presidendi senine tegevus mõjutanud USA suhteid Euroopa liitlastega, sh Eestiga.

America First ja MAGA

2016. aasta aprillis teatas Donald Trump Washingtonis peetud kampaaniakõnes, et president Barack Obama välispoliitika oli täielik läbikukkumine, mille tõttu puudub USA välispoliitikas koherentsus ja eesmärkide selgus. Trump lubas, et presidendiks saades viib ta ellu ratsionaalset välispoliitikat, kuid kinnitas samas, et see jääb alati ettearvamatuks ning olulistes küsimustes –majanduslik ja sõjaline tugevus, kaubandus, immigratsioon, julgeolek – on otsuste tegemisel peamiseks lähtekohaks ameeriklaste huvid, ehk Ameerika rahvuslikud huvid defineerivad välispoliitika. Samuti kinnitas Trump, et USA ei allu enam üleilmastumise koorilaulule ja suveräänne rahvusriik jääb tema valitsemise ajal USA õnne ja harmoonia alusmüüriks.1 Trump pani oma kampaaniaga valijad uskuma, et tema esindatud globaliseerumise ja poliitilise eliidi vastane tegevus, mis seab esiplaanile rahvuslike huvide ja tavainimese soovide täitmise nii sise- kui ka välispoliitikas, teeb Ameerika jälle võimsaks (MAGA – Make America Great Again). Samalaadse retoorikaga esines Trump oma inauguratsioonikõnes 20. jaanuaril.2

Kampaania ajal kirjutasid julgeoleku- ja välispoliitilistes küsimustes tunnustatud vabariiklased kaks avalikku kirja, milles teatasid, et nad ei saa toetada Trumpi välispoliitilisi seisukohti, ja tõdesid, et tema saamine presidendiks oleks ohtlik Ameerika Ühendriikide ja globaalsele julgeolekule. 3 Üks kirja autoritest, Eliot A. Cohen, avaldas aasta hiljem arvamust, et presidendina suudab Trump küll talle ettekirjutatud kõnesid paberilt maha lugeda, kuid ei suuda sõnadesse panna maailmavaadet, mis oleks arusaadavam kui kasvuraskustes noormehe kelkimine.4 Ka endine president George W. Bush pidas hiljuti väga otsekohese kõne trumpismi variserlikkusest (Trumpi küll nimepidi mainimata) ja kutsus üles hoidma Ameerika juhtrolli, et tugevdada rahvusvahelist korda, mis põhineb vabadusel ja turumajandusel.5 Sarnase avaldusega esines ka Senati relvajõudude komitee esimees senaator John McCain mõned päevad varem.6

Kas Euroopa on oluline?

USA 2016. aasta valimiskampaania tõi esile, et Donald Trumpil võib olla liitlassuhetele oluliselt erinev vaade kui tema eelkäijatel. Paljud tema seisukohad andsid põhjust muretsemiseks, sest need väljendasid segu populismist, isolatsionismist, rahvuslike huvide esiplaanile asetamisest ja kohati äärmuslikest seisukohtadest. Trumpi jaoks ei ole suhted Euroopaga üheselt määratletud ja Euroopa ei ole välispoliitikas kesksel kohal. Vastastikused suhted peaksid Trumpi meelest põhinema kasul ja kui nähtav kasutegur väheneb, siis väheneb ka USA huvi ja liidriroll Euroopa julgeolekumuredega tegelemisel.

Euroopa on pärast Trumpi ametisse astumist jätkuvalt äraootaval positsioonil, sest küsimus ei ole mitte niivõrd Trumpi isikus ega ebatraditsioonilises retoorikas, vaid selles, millist välispoliitikat Ameerika president tegelikult ellu viib. President Trumpi seisukohtade ja väljaütlemistega võib mitte nõustuda, kuid neid halvustada ja naeruvääristada ei ole mõistlik, sest paljuski USA presidendi otsustest sõltub Lääne väärtuste kaitsmine, rahu ja stabiilsus. Oluline on mõjutada ja kujundada presidendi otsuseid sellises suunas, mis transatlantilist sidet ja liitlassuhet tugevdavad, mitte ei nõrgenda.

Ka varem on USA ja Euroopa tõsiselt oma suhete seisu ja erimeelsusi lahanud ning mitmeid kriise läbi põdenud. Tänane olukord tuletab meelde president George W. Bushi ja Euroopa liidrite küllalt tõsist vastasseisu 2003.-2004. aastal. Nagu praegu, räägiti ka siis paljudes Euroopa pealinnades USA kaugenemisest liberaalsetest väärtustest, jõulisemast Euroopa vastutuse vajadusest ja tugevamast integratsioonist ning tasakaalu tekitamisest USAle üleilmsete kriiside lahendamisel.

Saksamaa kantsler Angela Merkel teatas suvel valimiskampaania ajal Baieris, et ajad, mil Saksamaa sai täielikult sõltuda USAst ja Suurbritanniast, on möödas ja eurooplased peavad oma saatuse enda kätte haarama.7 Prantsusmaa president Emmanuel Macron kuulutas omakorda, et just Prantsusmaa peaks võtma juhtrolli, et täita strateegiline tühimik olukorras, kus USA Euroopast tagasi tõmbub, Suurbritannia on end isolatsiooni asetanud ja Saksamaa on jätkuvalt oma sõjalise jõu laiendamisel ebalev.8

Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitilise tegevuse arendamine on vajalik ja peab viima praktilise tulemuseni, kui EL soovib oma üleilmse strateegia rakendamist. Samas on selge, et isegi kui Prantsusmaa-Saksamaa juhitud tegevus peaks tekitama Euroopa eneseusu tugevnemise ja uue tõuke nendel teemadel, on ilmne, et Euroopa ei suuda täita USAst tühjaks jääda võivat strateegilist tühimikku, sest pole olemas Euroopa tuumavihmavarju ja Euroopa armee on siiski vaid intellektuaalne mõtteharjutus, mis isegi, kui see kunagi realiseeruks, ei asendaks mitme aastakümne vältel USA sõjalise kohaloleku vajadust. Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans on tabavalt nentinud, et „Euroopas on kahte sorti riike: väikesed ja need, kes veel ei tea, et nad on väikesed“.9

Kas NATO on iganenud?

Üks põhilisi Trumpi valimiskampaania-aegseid seisukohti Atlandi-üleste suhete teemal oli tema väide, et NATO on „iganenud“ (obsolete). Trump on korduvalt öelnud, et võib NATO liitlassuhted üle vaadata, kui Euroopa liitlased ei võta suuremat vastutust ja koormajagamist ehk kahe protsendi kulude eraldamist kaitsele ja terrorismivastast võitlust piisavalt tõsiselt. Kui terrorismivastase võitluse küsimuses oli tema kriitika selgelt põhjendamata (just Euroopa liitlased on alati koos USAga tegutsenud terrorismivastase võitluse eesliinil), siis kaitsekulude tõstmise vajadus ei ole sugugi uus teema ja ei saa Euroopa riigijuhtidele üllatusena tulla. NATO Walesi tippkohtumisel lubasid liitlased kahe protsendi poole liikuda, kuid selle saavutamine ei juhtu paljude puhul enne 2024. aastat10 ning pole kindel, kas ka siis kõik liitlased oma kaitsekulutused reaalselt kahe protsendini tõstavad. Euroopa NATO liitlaste kulutused SKTst olid 2016. aastal keskmiselt 1,46 protsenti, USAl 3,36 protsenti.11 Täna on Euroopas jätkuvalt ainult neli riiki, sh Eesti, kes kahe protsendi nõuet täidavad, ja võib olla kindel, et teema ei kao laualt, kuniks USA maksab jätkuvalt 75 protsenti NATO kaitsekuludest.

Trumpi ja tema toetajate mõtteavaldused kampaania käigus tekitasid Euroopas ja Eestis arvamuse, et tema valimisedu korral ootab meid ees tõsine julgeolekuprobleem.12 Eesti jaoks saabus madalpunkt 2016. aasta suvel vabariikliku partei kongressi ajal, kui Trumpi tollane nõunik ja eestkõneleja, endine Kongressi spiiker Newt Gingrich teatas CBSle antud intervjuus vastuseks ajakirjaniku küsimusele, mida Trump teeks Balti riikide kaitsmisel, järgmist: „Eesti on Peterburi eeslinn. Venelased ei tule tingimata üle piiri sõjalist jõudu kasutades. Venelased teevad, mida nad tegid Ukrainas. Ma pole kindel, kas ma riskiksin tuumasõjaga mingi koha pärast, mis on Peterburi eeslinn. Ma arvan, et me peame mõtlema, mida see asi tähendab.“13 Gingrichi seisukoht ületas uudisekünnise, kuid Eesti jaoks mitte meeldival moel. Meie jaoks kerkis ootamatu küsimus: kas võib kindel olla, et Obama poolt Tallinnas tehtud väga selge ja jõuline avaldus USA positsiooni kohta, samuti varasemate presidentide selged avaldused USA pühendumisest Euroopa kaitsele jätkuvalt kehtiksid, kui Trump presidendiks valituks osutub? Selget vastust ei tulnud ka pärast Trumpi valimist ja ametisse astumist ning üllatuslikult kordas Trump Brüsselis NATO tippkohtumisel oma senised väljaütlemised suuresti üle.14

Artikkel 5 on põhiline

Euroopa liitlaste silmis oli Trumpi NATO tippkohtumisel peetud kõne selge läbikukkumine ja seda mõisteti ka Washingtonis. Seniste seisukohtade ebaselgus tuli lõpetada, et Euroopa liitlaste usaldus taastada, ning suvel toimuski pööre. Just NATO idatiiva riigid mängisid selle juures olulist rolli. President Trump ja asepresident Pence kinnitasid väga jõuliselt, et artikkel 5 on USA jaoks püha asi ja USA aastakümneid kestnud poliitika jätkub. Esmalt kõlas see Trumpi pressikonverentsil Rumeenia presidendiga Valges Majas15 ning väga jõuliselt presidendi kõnes Poola visiidil juuli alguses16 (mis toimus päev enne kohtumist president Putiniga) ja asepresident Pence’i kõnes Tallinnas juuli lõpus.17 Tänaseks on selge, et USA sõjaline kohalolek mitte ainult ei säili, vaid ka tugevneb uue kaitse-eelarve ja selles sisalduva Euroopa heidutuse tagamise initsiatiivi heakskiitmisega (EDI – European Deterrence Initiative, 2018. aasta USA kaitse-eelarves 4,7 miljardit USD). Ka viimane Chicago välissuhete nõukogu ülevaade näitas, et liitlassuhted on USA valija jaoks tähtsad ja enamus ehk 52 protsenti toetab USA sõjalise jõu kasutamist Balti riike ohustava Venemaa invasiooni korral.18

Viimase kümnendi sündmused näitavad, et ainult Põhja-Ameerika ja Euroopa koostöös on võimalik ohjeldada Venemaad, kui soovime, et rahu, stabiilsus ja heaolu kontinendil kestaks. Kampaania ajal ja ka presidendiametis püüdis Trump hoiduda kriitikast Venemaa ja eriti president Putini suhtes ning pidas oluliseks Venemaaga hästi läbi saada. Pärast ametisse astumist on Trumpi administratsioon suuresti jätkanud Obama-aegset lähenemist suhetes Venemaaga, mis põhineb vastustamisel, heidutamisel ja koostööl rahvusvaheliste kriiside lahendamisel küsimustes, kus selline koostöö on võimalik. Venemaa jaoks on aga USA ja NATO jätkuvalt peamised vaenlased, mille tõttu ta oma sõjalist jõudu ja võimekust kõikide vahenditega demonstreerib. See puudutab nii konventsionaalset heidutust kui ka mittekonventsionaalseid tegevusi, nagu katsed mõjutada valimisi (kuidas ja mis meetoditega Venemaa 2016. aasta presidendivalimisi mõjutas, selgub eriuurija Robert Muelleri töö tulemustest), äärmuslike parteide toetamine, kelle kaudu riikide sisepoliitikat soovitakse mõjutada ning Lääne institutsioone ja nende ühtsust nõrgestada. Venemaa ja Valgevene ühisõppused Zapad 2017, mille käigus mängiti laial territooriumil läbi nii kaitse- kui ründevõimekus maal, merel ja õhus, oli selge NATO-vastane jõudemonstratsioon. Niikaua kui Venemaa tegevus ei lase vähendada vastasseisu, jääb julgeolek Euroopa ja eriti Venemaa naabrite jaoks peamiseks teemaks. Jätkub ka Atlandi-ülene Venemaa sanktsioonide poliitika ja see muutub veelgi sisulisemaks seoses Kongressis vastuvõetud seadusega, mis asetab Venemaa ühte patta Põhja-Korea ja Iraaniga.19 Seega võib tõdeda, et USA (ja Kanada) ning Euroopa ühtsus Venemaa ohjeldamisel on jätkuvalt kindel ja Venemaa katsed seda lõhkuda pole õnnestunud.

Suhted USAga on strateegiliselt olulised

Kuigi Trumpi valimiskampaania ja esimesed 10 kuud ametis jätavad temast populistist rahvuslase mulje, ei ole see viinud USA tagasitõmbumisele maailma asjadest. Vaatamata kohati vastuolulisele retoorikale ei ole suurt muutust Atlandi-ülestes suhetes aset leidnud. USA poliitilisest tahtest ja tugevast sõjalisest kohalolekust Euroopas sõltub võimaliku kriisi puhkemisel kontinendi julgeoleku kindlustamine. Me peame arvestama võimalusega, et president Trump võib ametis olla 20. jaanuarini 2025 (kui ta 2020. aasta valimised võidab) ja oluline on keskenduda strateegilise liitlassuhte tugevdamisele ning aktiivsele tegevusele selle nimel, et Trumpi ametiajal nendes suhetes midagi fundamentaalselt valesti ei läheks. Euroopa (ja Eesti) suhted USAga vajavad kohandumist olukorras, kus presidendi välispoliitilised seisukohad ja otsused võivad erinevatel asjaoludel muutuda. Eesti jaoks on oluline, et viimased 25 aastat Eestit suunanud rahvusvaheliste suhete korraldus ja põhimõtted jääksid kestma.

Täna võib tõdeda, et Trumpi administratsiooni strateegiline huvi Eesti ja Balti regiooni suhtes on tugevnenud. Eesti on viimase aja jooksul suutnud tekitada väga kõrgetasemelise poliitilise läbikäimise uue administratsiooni ja uue Kongressiga, millest on tunnustavalt kirjutanud ka väljaanne Politico.20 Viimase aasta jooksul on Eestit külastanud asepresident Mike Pence, Kongressi spiiker Paul Ryan, NATO ja USA Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Scaparrotti ning mitmed Kongressi delegatsioonid (J.McCain, L.Alexander, E. Royce). Eesti, Läti, Leedu välisministrid kohtusid märtsis välisminister Rex Tillersoniga, julgeolekunõunik H. R. McMasteriga, Kongressi spiikri Ryaniga ja Senati välissuhete komitee juhtidega. Kaitseminister Mattis käis mais visiidil Vilniuses, kus kohtus kolme Balti riigi kaitseministriga. President Trump ja Eesti peaminister kohtusid NATO tippkohtumisel mais, president juulis Varssavis ning asepresident Pence kohtus Tallinna visiidil lisaks Eesti riigijuhtidele ka kolme Balti riigi presidendiga. Sellise taseme läbikäimine näitab ilmekalt, et Eesti ja Balti riigid on USA silmis strateegiliselt tähtsad liitlased, kellega suhetesse on investeeritud väga palju poliitilist usaldust ja kapitali. Oleks loogiline, et seda ära kasutades peaks 2018. aastal, mil kõik Balti riigid tähistavad 100 aasta möödumist iseseisvusest, taotlema ametlikku ühisvisiiti Washingtoni president Trumpi kutsel.

Euroopa ja USA huvides peaks olema vabakaubanduslepingu saavutamine vastastikku kasulikel alustel. Mõneti üllatav on tõsiasi, et Eesti eesistumise ajal ei ole sellel teemal mingit arengut toimunud, ehkki suvisel ELi juhtide kohtumisel Trumpiga edastati positiivseid sõnumeid. Hoolimata Euroopa ühise julgeolekupoliitika edasiarendamisest ja uute algatuste, nagu alaline struktureeritud koostöö (PESCO), kaitsealase tegevuskava (EDAP), Euroopa Kaitsefondi (EDF) jm, on olulisem NATO ja ELi koostöö uuele tasandile viimine, vältides samas teineteise tegevuse dubleerimist.

NATO idatiiva heidutuse jätkuv tugevdamine nii maal, merel kui ka õhus peaks jätkuvalt prioriteetne eesmärk olema. Pärast NATO lahingugruppide ehk eFP (enhanced forward presence) operatsioonilise valmisoleku saavutamist on USA jätkuv alaline kohalolek Balti riikides ebaselge. USA soomusbrigaadi üksuste alaline roteerumine Balti riikides peaks jätkuma. Lahingurelvastuse eelpaigutamine Balti riikidesse, õhukaitse tagamine, kontrolli saavutamine operatsiooni alal, rahuaja õhuturbe missiooni muutmine vajadusel õhukaitse missiooniks, õhuväe ja mereväe pideva kohaloleku saavutamine ja küberkaitse praktilise koostöö süvendamine on vaid mõned olulised elemendid USA suurema kaasamise vajadusest Eestis ja regioonis laiemalt. USA ja Põhjala-Balti ning Poola julgeolekualase koostöö süvendamine ja ühiste tegevuste planeerimine regiooni ees seisvatele väljakutsetele vastamisel on samuti selle tegevuse osa.

______

1 Full text: George W. Bush speech on Trumpism – Politico, October, 2017.

www.politico.com/story/2017/10/19/full-text-george-w-bush-speech-trump-243947

Sen. John McCain's full speech at Liberty Medal ceremony – CNN Politics, October 17,2017.

edition.cnn.com/2017/10/16/politics/mccain-full-speech-liberty-medal/index.html

Remarks by President Trump and President Iohannis of Romania in a Joint Press Conference, The White House, Office of the Press Secretary, June 9, 2017. www.whitehouse.gov/the-press-office/2017/06/09/remarks-president-trump-and-president-iohannis-romania-joint-press

Transcript: Donald Trump’s Foreign Policy Speech, April 27, 2016

www.nytimes.com/2016/04/28/us/politics/transcript-trump-foreign-policy.html

2 The Inaugural Address. The White House, Office of the Press Secretry, January 20, 2017 www.whitehouse.gov/inaugural-address

3 OPEN LETTER ON DONALD TRUMP FROM GOP NATIONAL SECURITY LEADERS. War on the Rocks, March 3, 2016, warontherocks.com/2016/03/open-letter-on-donald-trump-from-gop-national-security-leaders/

A Letter From G.O.P. National Security Officials Opposing Donald Trump, New York Times, August 8, 2016

www.nytimes.com/interactive/2016/08/08/us/politics/national-security-letter-trump.html

4 Eliot A. Cohen, Is Trump ending the American Era? – The Atlantic, September 12, 2017.

5 Full text: George W. Bush speech on Trumpism – Politico, October 19, 2017.

www.politico.com/story/2017/10/19/full-text-george-w-bush-speech-trump-243947

6 Sen. John McCain's full speech at Liberty Medal ceremony – CNN Politics, October 17, 2017.

edition.cnn.com/2017/10/16/politics/mccain-full-speech-liberty-medal/index.html

7 Angela Merkel: EU cannot completely rely on US and Britain any more. The Guardian, May 28, 2017

www.theguardian.com/world/2017/may/28/merkel-says-eu-cannot-completely-rely-on-us-and-britain-any-more-g7-talks

8 Natalie Nougayrede, France’s Gamble – Foreign Affairs. September/October 2017. www.nytimes.com/interactive/2016/08/08/us/politics/national-security-letter-trump.html

9 Speech of First Vice-President Frans Timmermans, Future Force Conference. February 9, 2017.

ec.europa.eu/commission/commissioners/2014-2019/timmermans/announcements/speech-first-vice-president-frans-timmermans-future-force-conference_en

10 Military spending by NATO members, The Economist. February 16, 2017

www.economist.com/blogs/graphicdetail/2017/02/daily-chart-11

11 Defence Expenditures of NATO Countries (2009-2016). NATO Public Diplomacy Division, July 4, 2016

www.nato.int/nato_static_fl2014/assets/pdf/pdf_2016_07/20160704_160704-pr2016-116.pdf

12 Jüri Luik: kui Trump võidab... Postimees, August 2, 2016

arvamus.postimees.ee/3786189/juri-luik-kui-trump-voidab

13 Newt Gingrich: NATO countries "ought to worry" about U.S. commitment. CBS News, July 21, 2016

www.cbsnews.com/news/newt-gingrich-trump-would-reconsider-his-obligation-to-nato/

14 Remarks by President Trump at NATO Unveiling of the Article 5 and Berlin Wall Memorials - Brussels, Belgium. The White House, Office of the Press Secretary, May 25,2017

www.whitehouse.gov/the-press-office/2017/05/25/remarks-president-trump-nato-unveiling-article-5-and-berlin-wall

15 Remarks by President Trump and President Iohannis of Romania in a Joint Press Conference. The White House, Office of the Press Secretary, June 9, 2017.

www.whitehouse.gov/the-press-office/2017/06/09/remarks-president-trump-and-president-iohannis-romania-joint-press

16 Remarks by President Trump to the People of Poland. The White House, Office of the Press Secretary, July 6, 2017

www.whitehouse.gov/the-press-office/2017/07/06/remarks-president-trump-people-poland-july-6-2017

17 Remarks by the Vice President to Enhanced Forward Presence and Estonian Troops. The White House, Office of the Vice President, July 31, 2017

www.whitehouse.gov/the-press-office/2017/07/31/remarks-vice-president-enhanced-forward-presence-and-estonian-troops

18 What Americans Think about America First. 2017 CHICAGO COUNCIL SURVEY OF AMERICAN PUBLIC OPINION AND US FOREIGN POLICY.

digital.thechicagocouncil.org/what-americans-think-about-america-first

19 Congress reaches Russia sanctions deal. CNN Politics, July 23,2017.

edition.cnn.com/2017/07/22/politics/congress-deal-russia-sanctions/index.html

20 How a tiny Baltic nation became a top destination for U.S. officials – Politico. July 29, 2017.

https://www.politico.com/story/2017/07/29/estonia-russia-us-visits-pence-241098

Jaga ja arutle...

Diplomaatia – Diplomaatia.ee
Scroll to Content Header